Kui põimida omavahel veinivalmistamise traditsioonid, omal nahal kogetud lõppematu arv õppetunde ning Lõuna-Itaalia ühe olulisima viinamarjasordi aglianico, siis tulemsueks on "Caselle". Tema järgi joonduvad paljud Lõuna-Itaalia veinid! Veronas toimuval Opera Wine´il esitletakse top 100 parimat Itaalia veini, Caselle kuulub sinna rivvi juba paar viimast aastat ärjest.
See Aglianico on tüüpiline, kuid samaaegselt ka täiesti omanäolise karakteriga. Esmalt hoitakse veini 2 aastat betoonist vaatides, seejärel suunatakse kaheks täiendavaks aastaks õilistuma suurtesse tammevaatidesse. Pärast pudeldamist istub ja "rahuneb" vein veel ühe aasta. Aroomis tunda tumedaid metsamarju, nahasust, metsaalust ning nelki. Maitses tumedad marjad korduvad, tumedad kirsid, aniisi, miskit rohelist ja ürdist. See aglianico on tõeliselt nauditav juba algusest saadik. Kui aga "unustad" pudeli Caselle´i oma keldrisse mõneks aastaks, ole valmis elegantseteks üllatusteks.
Ükski vein ei saa olla suur ilma kohaliku kultuurita - see on D´Angelo veinimaja moto. Traditsioonid, autentne veinivalmistamise kultuur ning unikaalsed viinapuuaiad on D´Angelo peres edasi antud isalt pojale juba alates 1930-ndatest aastatest, kui veinimaja loodi. Veinimaja edu käib käsikäes Aglianico del Vulture viinamarjasordi võidukäiguga, sellest on saamas Basilicata sümbol ning populaarsus muudkui kasvab. Muuseas väljaspoole Itaaliat jõudis see Aglianico sordist vein alles 1976. aastal eesotas Lucio D’Angeloga, kes on tuline piirkonna eestkõneleja. Täna on veinimaja eesotsas tema järglased, 4. generatsioon Rocco ja Erminia, kes oma lapsepõlve veetnud D´Angelo viinamarjapõldude vahel. Basilicata, asudes "saapamaa" nö kingavõlvi osas, on Itaalia üks pisemaid ning väikseima tootmismahuga veinipiirkond. Sealkandis käib kogu viinamarjakasvatus unnesuikunud vulkaani Vulture ümber ning on ühed kõrgeimad viinapuuaiad Euroopas - mõni isegi üle 1000m kõrgused. Basilicata on justkui muust maailmast eraldatud, metsiku iluga ruraalne piirkond, kus on kuumaastikud, vulkaanilised järved, laavakoopad, kaunid külakesed ja päikesest pritsitud kuldsed rannad. 1935a saatis Mussolini Itaalia kirjaniku Carlo Levi eksiili Basilicatasse, kuna ta väljendas avalikult oma vastumeelsust fašistliku valitsuse suunal. Ta kirjutab oma 1954 a raamatus Basilicata kohta: "Kristlus on temast mööda läinud, moraal minetatud, ajaloost välja jäetud, tsivilisatsiooni poolt hüljatud". Tõeliselt ehe Basilicata!
