See cuvée koosneb 77% ulatuses Pinot Noir marjasordist, millest 25% on solera ehk eelnevate aastakäikude segu ning 23% Chardonnay. Need põllud asuvad Verzenay lääneosas, 135m kõrgusel merepinnast ning ekspositsioon on loodesuunaline. Viinamarjad korjatakse mõistagi käsitsi. Fermentatsioon toimub naturaalse õhust leiduva pärmiga kasutatud prantsuse tammevaatides. Veinil lastakse veel istuda vaatides pärmisettel 8 kuud kuniks suunatakse pudelisse teisele käärimisele miinimum 30 kuuks. Dosaaz 3 g/L.
Savi- ja kriidisegune pinnas annab floraalsete ja puuviljanootidega veini, mis ajas arenevad omakorda mesisemateks, esile hakkab tulema suhkrustatud puuvilju, sukaadi noote.
Cuvée 045 šampanja, mis kombineerib endas kõik grand cru parimad omadused. Elegantne, meeldiva aroomiintensiivsusega. Kaaslane väga erilisteks privaatseteks hetkedeks!
Lafalise-Froissarti šampanjade puhul ei ole retsepti. Aastad on erinevad, viinapuud käituvad erinevalt, olukorrad on erinevad. Mõnikord toimub fermentatsioon tammevaatides, mis ei ole kindlasti uued ja on vähemalt 4 aastakäiku endast juba läbi lasknud. Mõnikord on just vaja, et fermentatsioon toimub just terastankides. Vahel on vaja väikest dosaazi, teinekord ei ole dosaazi üldse vaja. Reegleid ei ole, Paul kohaneb iga aasta, iga põllulapi, iga veiniväädi ja -vaadiga.
Lafalise-Froissartí šampanjamaja sai alguse aastal 1885. Maailmasõjad on selle pere veinimaja ja -varud ning viinapuud hävitanud korduvalt, pereliikmeid kodukohast pagendanud, kaikaid kodaraisse heitnud. See on ühe pere uskumatu visaduse lugu. Täna juhib veinimaja 6. generatsioon, perepoaeg Paul Froissart. Lafalise-Froissart veinimaja puhul on kõige tähtsamaks märsõnaks "maa". See üks ja sama maa, nende maa, see on nende DNA ja lugu. Iga šampanja nimeks on põllulapi katastrinumber. Maad on neil täpselt 5ha - viinapuud jagunevad võrdselt Verzenay ja Verzy küla Grand Cru aladele. Hektareid on küll vähe, kuid nende ideaalne asukoht annab võimalusi väga erinevate suurte šampanjade ellukutsumiseks. Mis teeb selle veinimaja nii eriliseks ja hinnaliseks on nende arusaam oma pinnasest ning selle mõjust veinipuudele. Paulil, kes on veetnud nende viinapuude vahel oma lapsepõlve, on nende viinapuudega emotsionaalne side. Ta on hariduselt geoloog ning on keskendunud just antud piirkonna uurimisele. Ta mõistab, et ühe koha pinnas, viinapuud ja vein on omavahel täiesti lahutamatud osad ning olulised muutujad ühe šampanja aroomivõrrandis. Selleks, et üht aastakäiku lahti dešifreerida, peab oskama lugeda viinapuude ridade vahelt.
